7 NIPPI, KUIDAS LUUA NOORTELE HEAD KESKKONDA

Sündmused noortega võivad olla väga erinevad, vahel lahkutakse sealt naerulsui ja vadistades, teine kord näed kogu aja kivistunud nägusi ja telefoni ekraane.

 

Kuidas saada rohkem seda esimest tüüpi sündmust korraldada?

 

Järgnevad seitse nippi annavad selle osas lihtsaid, kuid võimsaid viise loomaks hea õhkkonnaga sündmust noortele.

7 nippi.jfif

Üks maagiline küsimus

 

Artiklis "3 kasulikku harjumust noortele hea elamuse andmiseks" sai puudutatud, kuivõrd oluline on küsimus miks. Kuidas me enamasti paneme paika selle, et mis me teeme, samas läbi rääkimata miks me midagi teeme. 

Miks me korraldame selle sündmuse? Mis selle eesmärk on? Kui me saaksime saavutada ainult ühte eesmärki sellega, siis mis see on, mis noorele enim väärtust annaks? Miks ta peaks tulema meie tehtud sündmusele? 

Kui tahad pakkuda head õhkkonda ja võrratut keskkonda, siis alusta eesmärgist. Kui tead, miks sa midagi teed, siis jookseb paika ka kõik ülejäänud. Hea lugemine selle osas on Simon Sineki raamat “Esmalt küsi miks”. Inimese ja eriti noore inimese loomus on juba kord niimoodi ehitatud, et me tahame teada vastust miks küsimusele - miks muru on roheline ja taevas sinine. Kui vastatakse meie miks küsimustele, siis meeldib meile ka ülejäänu, mis seda toetab. 

Seega esmalt küsi miks! Miks on see artikkel kirjutatud? Sellepärast, et see annab sulle seitse nippi, kuidas teha paremaid sündmuseid.

Esmalt küsi miks?...
Kui me saaksime saavutada ainult ühte eesmärki sellega, siis mis see on, mis noorele enim väärtust annaks?

Jätka heal lainel

Kui sul on teada, miks sa sündmust korraldad, siis sellega kõik veel ei lõppe. Hea õhkkonna ning keskkonna loomiseks on tarvilikke nippe veel mitmeid. Esmalt on oluline, et kõik toetaks sinu eesmärki. Seejärel saad otsa vaadata sellele kuidas muu aitab kaasa eesmärgi saavutamisele.

Kui sündmuse raames on plaanis teha noortel ajurünnakuid, siis vali muusikaks välja lugusid, mis on tempokad ja soodustavad ajurünnaku abil kiirelt mõtlema (sest see on ju ajurünnaku eesmärk). Kui tahad, et noored vaataksid hoopis sügavale enda sisse sessiooni käigus ja mõtleksid enda eesmärkidele, siis kasuta rohkem malbet jazz'i muusikat, mis aitab tempokust alla tõmmata. Täpselt niimoodi saad sa varieerida ka muusikat erinevaid harjutusi või tegevusi noortega tehes. Piisab ainult Youtube'i või mõne muu platvormi olemasolust. 

Sama annab teha ka valgustusega. Olles gümnasist saab ikka korraldada sündmusi kooli aulas. Tehnika rendiks enamasti raha pole, mis tähendas, et tuleb olla loov. Kollaste valgustite asemel piisab sellest, kui panna lambile peale kollane paber. Seega pööra tähelepanu ka pisikestele lihtsatele detailidele. Tahad hubasemat valgust, kasuta lambi katmiseks kollast paberit. Tahad, et noored oleksid rahulikumad, räägi ka ise pehmema häälega ja aeglasemalt. Tahad, et kõik tunneksid soojust, keera radika temperatuuri veidi soojemaks ja laota maha või toolile mõni pehme fliis. Õhustiku loomiseks piisab paljudest pisikestest, samas eesmärgipärastest tegevustest, mis annavad edasi seda miks sündmust korraldad.

Ettevalmistus tehtud, mis edasi?​

Lase noortel palju ise tegutseda ja tee seda esimesest minutist alates. Oleme puutunud kokku ligi 9000 noorega ja andnud sadu koolitusi. Rääkides korrast-korda inimestega kogumaks nende muljeid, siis kuuleb liigagi tihti sellest, kuidas räägitakse sissejuhatust pikalt ja laialt sellest kus projekt on rahastust saanud ja mis selle eesmärk on. Eesmärgist rääkimine on muidugi hea, kuid kui sellest rääkida kantseliitlikult, siis eriti kasu sellest pole. Selle asemel ütle seda kõike lause-kahega ja lase noortel tegutseda. Näiteks iga meie sündmus või koolitus mis meil on alustame lausega stiilis “Ennem, kui üldse pihta hakkame, teeme väikese soojenduse” ja siis kasutame ükstapuha mida nendest mitmekesistest tööriistadest, mis meil on (viimase aja lemmikuid on speed dating - aitab noortel kuulda üksteise hobide ja soovide kohta, samas olemuselt väga lihtne ette valmistada, mõtled kuus küsimust välja ja korras).

Järgi seda loogikat läbi kogu tegevuse, olgu tegevus siis tund aega või terve päev. Õpiteooria räägib sellest, et mida vähem keegi teemast teab, seda rohkem on tal vaja praktiseerida. Seega kui ka tarvis mingid nipid edasi anda, siis räägi kolmest nipist näiteks kolm minutit ja seejärel lase kakskümmend minutit katsetada. Eneselegi üllatavalt kipud märkama, kuidas noored on sündmusega tunduvalt rahulolevamad ja sinul on tulnud tunduvalt vähem materjali ette valmistada.

Aga kuidas siis teooriat edasi anda?​

Ülimalt õigustatud küsimus. Kui keskendume ainult praktiseerimisele, siis kuhu teooria jääb. Ühelt poolt ega teda nii palju polegi vaja (aga sellele pole mõtet hetkel keskenduda, sest see juba laiem küsimus kogu haridussüsteemist), aga teiselt poolt saab teooriat tunduvalt paremini anda edasi läbi lugude. Kui tahad rääkida sellest miks kohusetundlikkus on oluline, siis ära ütle ainult seda lauset ja looda, et kõik sinust aru saavad. Selle asemel, jutusta hoopis lugu, kuidas kord lumisel päeval pidid jala kilomeetri noortekeskuseni kõndima, sest buss läks katki, kuid noortekeskus vajas avamist. Lood aitavad meil samastuda ning mõista seda mida räägitakse. 

Näited on palju olulisem, kui teooria ise. Sellest räägib hästi raamat Made to Stick ning miks muidu märkad sa ka siin artiklis palju näiteid? Eks ikka selle pärast, et see aitab sul paremini aru saada, mis need nipid endast kujutavad, ka päriselus.

See kuidas muidugi häid lugusi rääkida on juba hoopis teine teema.

 

Tegelikult on eelnevalt räägitud ise tegutsemise juures veel natukene olulisust. Nimelt on teine oluline pool selles lisaks sellele, et noored saaksid palju ise tegutseda ka see, et tegevused ei jääks venima. Oled ju vast ka ise näinud neid nägusi, kus ülesanded on juba tehtud, aga aega veel pool jäänud ja noorel libiseb käsi telefoni järgi või on näol lihtsalt ülimalt tülpinud ilme. Selle vältimiseks ongi olulised lühikesed ja tempokad tegevused. 

 

Ajurünnakud võiksid kesta paar minutit, mitte 15 minutit ja teooria osa võiks olla seitse-kaheksa minutit, mitte pool tundi. Kui sul on mahukas tegevus, mis nõuab pikemat aega, siis jaota ta lihtsalt tükkideks. Näiteks kui meie anname terve päev kestvat sotsiaalse ettevõtluse koolitust, siis jaotame iga etapi pisikesteks tegevusteks - algul keskendume probleemile, siis lahendusele, seejärel sihtrühmale ja nii edasi. Iga teema sees, teeme ka selle lühemaks - esmalt võistledes ajurünnak, kes ennem 20 ideed täis saab, seejärel tiimis viis minutit et enda ideid kritiseerida ja vähendada viieni ning seejärel käivad kõik ruumis ringi et üksteise ideid kiita või laita ning nii on eneselegi märkamatult koos vahepealsete peegeldustega läinud tunnikene - väikeste blokkide kaupa.

Uskumatu edasitõukaja​

Kuues punkt, mida välja tuua on järgnev - anna noortele ka pisikest tagasisidet ja peegelda tehtut. Kui eelmises punktis rääkisime sellest, et hea on tükkideks jaotada tehtavat, siis ka tagasiside ja reflekteerimine annab selleks hea võimaluse. Kasutame ka seda ise koolitustel palju. 

Kui ka käsil on pikem ajablokk ja näiteks enda lahenduse sihtrühma paika saamiseks tuleb persoona teha (millel on palju omadusi), siis jaotame selle tükkideks ja vahepeal anname tagasisidet millele rõhku pöörata (nii grupis kui individuaalselt). Räägime ära paar persoona punkti, tagasisidestame ning siis anname uue info killu. Tagasiside annab innukust ja suunda kuhu liikuda, paus annab võimaluse korra mõtteline paus teha ja siis uuesti alustada, suurema energia ja täiendavate ideedega.

Äärmiselt oluline on anda igale noorele tagasisidet (mida spetsiifilisem see on, seda parem), sest see aitab ka tal suunda seada ja näitab et temast hoolitakse (ehk oled kuulnud Hawthorne'i effektist, kus tehasetöölised muutusid ka siis produktiivsemaks kui neil valgust maha keerati). 

Lisaks tagasisidele toimib hästi ka refleksioon. Kui sessioon tehtu ja sündmus läbi saamas, siis viimasel viiel minutil korralda peegeldus. Seal annab küsidagi rahulikult, et mis igaühele meeldis, mis võinuks paremini olla, mis tänasest õpiti ja kuidas seda edaspidi rakendada saab. Tegevus lühike, kuid mõju suur. Meie programmides osalenud 1000+ noort võivad kinnitada.

Lõpp on alles algus

Öeldakse, et me ei mäleta mis meile öeldakse, aga mäletame kuidas meid tundma panime. Nii nagu esmamulje tekib väidetavalt seitsme sekundiga, siis viimane emotsioon on see, mis jääb meiega pikaks. Seega pööra rõhku lõpule. Mõtle lõppu välja midagi mis pakub head emotsiooni, olgu selleks mingi rõõmus laul või südamlikud üksteise tänamised. Tee lõputegevus selline mis soovid, et oleks see emotsioon millega noor lahkuks. Näiteks eelnevalt toodud koolituste näitel anname meie rohkem, kui meist oodatakse. Kui koolitus oli kord läbi, siis pakkusime välja, et tead, lähme teeme ühe mängu veel (mis pausi ajal oli noortele meeldinud) ja läksime välja ninjat mängima (absoluutselt kõik 20+ koolitusel osalenud noort osalesid ka). Seega, paku võimas lõpuemotsioon ja anna enam kui sult oodatakse.


Antud nippide puhul oli tegemist seitsme lihtsa ent võimsa nipiga, mille rakendamine aitab tõsta iga sündmuse kvaliteeti märkimisväärselt. Kui tahad õppida, kuidas see ka praktikas käib ja meiega koos harjutusi läbi teha, siis esita päring koolitusele siit.