Kas laikimine jääbki meie laeks? - Erkki Kubber

Ärme unusta meid ümbritsevaid inimesi kiita ja tunnustada, kirjutab noorte ettevõtlikkusprogrammi Changemakers algataja ja eestvedaja Erkki Kubber.


Vaimse tervise roheline raamat toob välja, et iga kolmas 11–15aastane Eesti noor on kogenud depressiivset episoodi. Seal märgitakse ka, et depressiooni ja ärevusega tihedalt seotud virtuaalses keskkonnas viibimine on süvenemas. See tähendab aja veetmist nii sotsiaalmeedias kui muus infomullis, mida läbi telefoni ja arvuti tarbime.


Üha enam kapseldume me Facebooki (kahel inimesel kolmest Eestis on konto) ning iga laik ja õigemini selle mitte saamine loeb üha rohkem. Mida noorem inimene, seda rohkem see kõik ka loeb. Miks see nii on?


Kiituse puudumine


Alar Ojastu, aasta koolitaja 2018, räägib raamatus "Ratsionaalne emotsionaalsus" sellest, kuidas inimesi on vaja kiita, et nad toimiksid hästi ja saavutaksid enda parima. Kiitmine on eeldus, et inimesel läheks hästi, mitte vastupidi.


Samal ajal on eestlase stereotüüp sellele täielik vastand. “Pole paha” tähendab suurepärast ja kinnine suu on rõõmus olek, sest siis pole ju vähemalt kurb. Samal ajal pole peale kasvav noor enam Vene ajast, kus liiga hästi minemine oli karistus ja talle taoline kiitus ei toimi. Kas just kiituse puudumine on see miski, mis paneb iga järgmist inimest üha enam liikuma telefoni, sest seal on lihtsam uus laik välja teenida kui n-ö päris maailmas?


Ehk oled kuulnud Hawthorne'i efektist. Kui oled, siis tead, et Hawthorni tehases tehti töötajatega katse (ligi 100 aasta eest), kus reguleeriti töötajate valgustust lootuses, et see muudab nende produktiivsust. Üllatav tulemus, mis saadi oli see, et vahet pole, kas valgust keerati juurde või vähendati, tööliste produktiivsus tõusis. Kui katse lõppes, see langes. Miks? Sellepärast, et valguse reguleerimine tähendas, et tööliste vastu näidati huvi. Vanaaegne viis laik anda?


"Pole paha"


Olin mõni aeg tagasi SPIN-programmi mõju-uurija. SPIN on koht, kuhu suunatakse pisut raskema taustaga noored. Eesmärgil arendada läbi jalgpalli nende sotsiaalseid- ja eluoskuseid, hoidmaks neid halvale teele sattumast.


Programmi mõju-uuringute käigus selgus ka ühe tähelepanekuna see, kuivõrd enam reageerib noor sellele, kui teda kiidetakse spetsiifiliselt “Hea töö, Tanel. See, kuidas töötasid kaitsesse tagasi, tiimi jaoks oli väga hea!”, selmet öelda talle lihtsalt “hea töö”. Hoolimata sellest, et see tundub ju niivõrd loogiline, ei ole aga korralik kiitus miski, mida liiga palju treenerite poolt kasutati. Enamasti piirdutakse lühikeste repliikidega, sest teatakse, et tuleb seda teha, kuigi mõju sel puudub? Miks me siis ikkagi kiidame nii vähe?


Kes seda lõpuks teab, miks me vähe kiidame, ja ega see tegelikult ei omagi nii väga tähtsust. Aeg on tulla telefonist välja, tehasest tänavale ja “pole paha” ütlemisest natukene kaugemale. Nagu Alar Ojastu räägib, siis kiitmine on see, mis lubab meil olla kiituse vääriline, mitte vastupidi.


Oluline on öelda enda lapsele, kaaslasele, isale-emale hea sõna ja olla selles täpne, sest kui seda mitte teha, süvenevad nii depressioon kui ärevushäired üha enam ja igast viiendast noorest vanuses 11–15, kes enesetapule mõelnud, ei saa ainult mõtleja. Koroonaviirus on selle kõrval pisikene probleem.


Originaal artikli leiad siit.


Kui tunned, et tahaksid tulla telefonis välja ning olla oma hirmudest üle ja saada paremaks, siis viska pilk peale Changemakers Academyle ning avasta enda jaoks eneseareng.


#makeachange

+372 5904 7365

© 2020 by Changemakers